Sünnitusjärgne periood pärast keisrilõiget – 10 kasulikku soovitust

Sünnitusjärgne periood on keisrilõike abil sünnitanud naistel veidi erinev vaginaalse sünnituse läbi teinud naiste omast, kuna nad peavad taastuma nii sünnitusest endast kui ka ulatuslikust narkoosi all tehtud alakõhuoperatsioonist. Oleme koostanud teie jaoks mõne soovituse, et seda aega kergendada.

1. Hakake võimalikult ruttu liikuma

Võimalikult ruttu liikuma hakkamine pärast keisrilõiget on oluline selleks, et vältida tromboosi. Liikumine elavdab ka teie vereringet pärast seda, kui see on narkoosi tõttu aeglustunud. Küsige oma arstilt või ämmaemandalt valuvaigistit, mida tohib imetamise ajal kasutada, ja võtke seda esimestel operatsioonijärgsetel päevadel 30–60 minutit enne püsti tõusmist.

Imetamine on imikutele parim, ka neile, kes on keisrilõike abil sündinud. Olenevalt kasutatud anesteesialiigist võite teie ja teie laps kohe pärast operatsiooni pisut uimased olla ning seetõttu võib esimene keisrilõikejärgne imetamine edasi lükkuda. Ärge kiirustage ennast ega oma last tagant ja oodake lapse rinnale panekuga, kuni ta hakkab suud liigutama. Järgnevatel päevadel on teil küllalt aega, et rinnaga toitmine ära õppida.

Kui te ei soovi või ei saa oma last imetada, toitke teda piimaseguga, mis sisaldab looduslikke piimhappebaktereid ja väärtuslikke kiudaineid. See tagab soolestiku tasakaalustatud mikrofloora.

Sünnitusjärgsed krambid tekivad emaka kokkutõmbumisel, et taastada sünnituseelne suurus. Need kokkutõmbed võivad eriti märgatavad olla imetamise ajal, sest siis vabaneb hormoon oksütotsiin, mis stimuleerib ka emakat. Järelvalud võivad keisrilõike haava tõttu olla tugevamad..

Vaadake, et riided ei suruks ega hõõruks haava. Esimestel päevadel pärast sünnitust soovitame kanda öösärki, kleiti või rasedate retuuse. Lisaks on olemas erilised kõrge lõikega aluspüksid, millel on armi kohal külmakoti jaoks väike tasku.

Meil kõigil on aeg-ajalt abi vaja. Sünnitusjärgsel perioodil vajate abi rohkem kui kunagi varem, sest vähene puhkamine võib mõjutada taastumist. Kui teie partneril ei ole võimalik koos teiega kodus olla ja keegi teine ei saa teid aidata, siis kontrollige, kas leidub riiklikuid programme või tervisekindlustus, mis teid aidata saaks.

Kui olete ämmaemandaga konsulteerinud, võite neli kuni kuus nädalat pärast sünnitust alustada lihtsate sünnitusjärgsete harjutustega, et aidata lihastel taastuda ning saavutada sünnituseelne vorm. Harjutused peavad kindlasti olema õrnad liigutused ja teie kehale mitte liialt koormavad. Lõpetage harjutuste tegemine kohe, kui tunnete valu. Alles umbes pärast kahteteist nädalat on teie keha valmis treeninguteks, näiteks kergeks vastupidavustrenniks. Kuid peaksite ka siis hoiduma trennist, mis koormab teie vaagnapõhja. Peaksite vältima kõiki spordialasid, mis nõuavad järske liigutusi, hüppamist või raskuste tõstmist.

Armi ümber võivad esialgu olla sinakaslillad ja kollakasrohelised verevalumid, mis kaovad tavaliselt mõne päevaga. Kui peaksite märkama paistetust, punetust või lahtisi ääri, paluge oma ämmaemandal haav üle vaadata. Kohe kui kärnad on ära tulnud, saate alustada armiraviga ja suhtuda armi kui nähtavasse märki sünnitusest. Siiski pole armi hooldamine kasulik mitte ainult psühholoogilistel põhjustel. Keisrilõike käigus vigastatakse või lõigatakse läbi lihaskudesid ja närvilõppe. Seetõttu võite armi ümber tunda tuimust või kihelust. Selle piirkonna stimuleerimine võib soodustada aistingute taastumist.

Pärast sünnitust toimub keha paranemise kõrval ka vaimne taastumine. Iseäranis erakorraline keisrilõige (nt ägeda kriisiolukorra tõttu) tekitab sageli selle läbielanud naistes palju stressi. Ämmaemandaga rääkimine aitab kogetut mõtestada ja tundeid avada ning seeläbi oma potentsiaalselt traumaatilise sünnituskogemusega rahu sõlmida. Teiste emadega rääkimine võimaldab õppida nende kogemustest.

Kui teile tehti keisrilõige, peaksite seksist hoiduma seni, kuni haav on täielikult kinni kasvanud ja kärnad on ära tulnud. See juhtub tavaliselt 14–21 päeva pärast. Armi ümbrus ja armkude ise võivad pikemat aega olla üsna tundlikud. Võite tunda valu, sügelust või põletust. Samuti võib nahk selles piirkonnas olla tuim ka mõnda aega pärast haava paranemist. See võib puudutamise muuta ebamugavaks ja ajutiselt mõnutunnet häirida.