Foolhape või folaat raseduse ajal

Folaat on kõige vajalikum vitamiin tulevastele emmedele. Sageli arvatakse, et folaat on sama mis foolhape, kuid see ei ole tõsi. Folaat tähistab veeslahustuvat vitamiini ennast. Foolhape on aga selle vitamiini sünteetiline vorm, mida kasutatakse toidulisandina.

Folaat on väga oluline tulevastele emadele, raseduse ajal vajavad naised palju rohkem folaati. Me selgitame Sulle kõike, mida on vaja teada folaadi ja foolhappe kohta raseduse ajal.

Mis on foolhape ja folaat?
Miks on foolhape oluline raseduse ajal?
Foolhappevaegus
Foolhape, mõeldes lapse saamisele / enne rasedust
Foolhape ja rinnaga toitmine
Foolhapet sisaldavad toidud
Rasedusaegne foolhappe tarvitamine
Tähtsaimad küsimused foolhappe kohta

Mis on foolhape ja folaat?

Folaat kuulub veeslahustuvate B-rühma vitamiinide hulka. Seda leidub nii loomsetes kui ka taimsetes toiduainetes. Nimetus foolhape/folaat tuleb ladinakeelsest sõnast „folium“ (leht). Esimest korda saadi seda B-rühma vitamiini spinatilehtedest.

Pärast folaadi manustamist muudab keha selle tetrahüdrofolaadiks. See ühend on hädavajalik nii raku sujuvaks kasvamiseks kui jagunemiseks. See on ülioluline Sinu sündimata lapse kasvuks ja arenguks. Raseduse ajal vajab Sinu keha rohkem folaati kui tavaliselt toiduga saab. Siin tulevad mängu foolhappe toidulisandid.
Võib öelda, et foolhape on tehislikult toodetud folaat. Samas aga imendub see paremini ning keha suudab seda paremini kasutada.

Tähelepanu!

On tähtis, et ei tarbitaks liiga suures koguses foolhapet. Seega tuleks jälgida folaadi ja foolhappe vahelist teisendustegurit. 0,5 mikrogrammi foolhapet vastab 1 mikrogrammile toidust saadavale folaadile.

Miks on foolhape või folaat nii oluline raseduse ajal?

Foolhape on üks olulisimaid vitamiine raseduse ajal. Aga mida ikkagi teeb foolhape Sinu ja Su beebi heaks ning miks on Sul seda vaja?

Foolhappe põhifunktsioonid on järgmised:

  • foolhape on seotud rakkude kasvamise ja jagunemisega ning tagab seeläbi Sinu beebi korraliku arengu.
  • see on tähtis Sinu beebi aju arenguks ja vereloomeks.

Meie soovitus:

kui Sa plaanid rasestuda, siis võib olla kasulik tarbida foolhapet toidulisandina isegi enne rasedaks jäämist. Me soovitame arutada seda oma naistearstiga.

Foolhappevaegus

Foolhappevaegus takistab rakkude korralikku kasvamist ja piisavat uute vererakkude tekkimist. Need on olulised arenguprotsessid iga inimese jaoks..

Raseduse ajal on aga foolhape veelgi tähtsam, kuna seda vajab mitte ainult Sinu keha, vaid ka Su beebi keha.

Foolhappevaegusest põhjustatud probleemid:

  • ema aneemia
  • kaasasündinud arenguhäire, mis haarab beebi lülisammast (spina bifida)
  • kaasasündinud arenguhäire, mis mõjutab beebi aju
  • võimalikud on veel teised funktsionaalsed kaasasündinud arenguhäired, mida alles uuritakse (nt enneaegne sünd, kuseteede väärarengud, huule-suulaelõhe, südamerikked)

Foolhappevaeguse varane avastamine

Rasedusaegse foolhappevaeguse ja sellega seotud tüsistuste vältimiseks tuleks alustada foolhappe kasutamist toidulisandina niipea, kui rasedus on kindlaks tehtud. Samuti on hea mõte võtta foolhapet, kui rasedust planeerid.

Foolhappevaeguse sümptomid:

  • väsimus
  • nõrkus
  • ärritatavus ja/või depressioon
  • kahvatu nahk
  • pearinglus
  • õhupuudus

Raskematel juhtudel isegi:

  • punetav ja valulik keel
  • häirunud maitsetaju
  • kõhulahtisus ja kaalukaotus

Tähelepanu!

Need sümptomid ei pruugi olla tingitud foolhappevaegusest, vaid võivad viidata ka teistele haigustele. Seega tuleks nende sümptomite ilmnemisel alati pöörduda arsti poole, et välja selgitada nende põhjus.

Foolhappevaeguse ravi

Foolhappevaeguse kahtluse korral tuleb esmalt teha vereanalüüs. Arvestades asjaolu, et need sümptomid sarnanevad B12-vitamiini vaegusele, siis tehakse vereanalüüs, et välja selgitada, kas on ikka tegemist foolhappevaegusega. Su arst kirjutab foolhappe retsepti, kui vereanalüüs kinnitab selle vaeguse.

Raseduse ajal peaks aga iga naine võtma foolhapet lisaks. Seetõttu määravad arstid selle tavaliselt juba esimesel visiidil.

Foolhape, mõeldes lapse saamisele / enne rasedust

Kas plaanid rasestuda lähitulevikus? Siis peaksid hakkama foolhapet võtma enne viljastumist. Kõige parem on alustada kohe, kui lõpetad oma praeguse rasestumisvastase vahendi kasutamise.

Ideaalis peaksid hakkama foolhapet tarvitama vähemalt üks kuu enne viljastumist. Et saada teada, millal on parim võimalus rasestumiseks, kasuta meie mugavat viljakuskalkulaatorit.

Foolhappel on kasulik toime keha hormoonidele, mis võivad soodustada rasestumist.

Miks on foolhape oluline imetamise ajal?

Rinnapiim sisaldab lisaks mitmele muule toitainele ka folaati. See tähendab, et imetamine varustab Sinu last selle tähtsa vitamiiniga, mis toetab lapse normaalset kasvu, soodustades nii rakkude jagunemist ja kasvamist kui ka vereloomet.

Nõuanne:

Foolhape või folaat on vajalik "ehituskivi" Sinu lapse normaalseks kasvamiseks ka pärast sündi. Rinnaga toites varustad Sa oma väiksekest selle looduslikult rinnapiimas leiduva vitamiiniga. Pärast imetamise lõpetamist vali HiPP ORGANIC COMBIOTIC® – ainus piimasegu mille koostises on Metafolin®*.

*Metafolin® on registreeritud kaubamärk, mis kuulub ettevõttele Merck KGaA, Darmstadt, Saksamaa.

Paljud arstid ja ka Saksamaa Toitumisühing soovitavad tarbida foolhapet imetamise ajal. See vitamiin ei ole kasulik ainult Su beebile, vaid ka Sulle endale. Tervislik toitumine on eriti oluline pärast sünnitust ja imetamise ajal, et taastada oma jõud ja tulla toime uue seiklusega pereelus.

Samas soovitame kindlasti arutada seda oma naistearstiga, kuna imetamisaegse foolhappe lisandi tarbimise kohta on väga erinevaid arvamusi. Seega on parim, kui selle otsuse langetab Sinu arst, arvestades Sinu isiklikku haiguslugu ning pärast põhjalikku läbivaatust.

Toiduained – millised neist sisaldavad folaati?

Folaati on suuremas koguses rohelistes lehtköögiviljades, köögiviljades (nt brokolis), tomatis, kartulis, munas, lihas ja täisteratoodetes. Folaat on aga väga ebastabiilne ja hävib peaaegu täielikult kokkupuutel kuumuse, valguse ja hapnikuga. Niisiis on peaaegu võimatu saada raseduse ajal piisavalt folaati toiduga.

Siiski on mõned toiduained, mida tuleks süüa rohkem, et vähendada foolhappevaegust ja kaitsta oma sündimata last:

  • lehtköögiviljad, nagu salat või spinat
  • kaunviljad, nagu herned või sojaoad
  • munakollane
  • maks (ainult väikestes kogustes)
  • köögiviljad, nagu spargel, tomatid, kapsas või paprika
  • pähklid
  • täisteratooted
  • nisukliid

Rasedusaegne foolhappe tarbimine – mida peaks meeles pidama

Raseduse ajal tuleks süüa folaadirikkaid toiduaineid, et ennetada vaeguse teket. Ülalpool saad lugeda täpsemalt, millised toiduained on selles osas tähtsad. Samuti tuleks võtta iga päev lisafoolhapet, mille arst võib Sulle välja kirjutada.

Raseduse ajal peaksid saama 550 mikrogrammi folaadi ekvivalenti päevas. Enamik sellest (ligikaudu 400 mikrogrammi) peaks tulema foolhappest. Ülejäänud 150 mikrogrammi oleks hea katta tarbitava toiduga. Sel viisil saad Sa tasakaalustatud segu.

Me soovitame arutada oma naistearstiga, kas lisafoolhape on vajalik kogu raseduse vältel.

Saksamaa Toitumisühing (DGE) soovitab tavaliselt järgnevat päevast kogust:

Vanus Folaadi ekvivalendi ööpäevane kogus mikrogrammides
0 kuni 4 kuud 60 mikrogrammi
4 kuni 12 kuud 80 mikrogrammi
1 kuni 4 aastat 120 mikrogrammi
4 kuni 7 aastat 140 mikrogrammi
7 kuni 10 aastat 180 mikrogrammi
10 kuni 13 aastat 240 mikrogrammi
alates 13. eluaastast 300 mikrogrammi
rasedad naised 550 mikrogrammi
imetavad naised 450 mikrogrammi

Kõige olulisemad küsimused foolhappe või folaadi kohta

Mis juhtub, kui ma unustan võtta oma foolhappe lisandit?

Muidugi peaks jälgima, et foolhappe päevane annus saaks raseduse ajal võetud. Samas ei ole üks vahele jäänud päev veel maailmalõpp. Samuti ei ole vaja järgmisel päeval annust kahekordistada. Kui sa tunned ennast ebakindlalt, siis räägi oma arstiga.

Kas võib juhtuda, et ma võtan liiga palju foolhapet?

Võib-olla tekib Sul küsimus, kas liiga suure koguse foolhappe tarbimine raseduse ajal võib kahjustada Sind või Su last? Üldiselt ei ole siiani olnud mingeid viiteid, et foolhappe üleannustamisel oleks raskeid tagajärgi. Samas võivad esineda mõned väikesed kõrvaltoimed. Nende hulka kuuluvad

  • rahutus
  • seedetrakti probleemid
  • iiveldus

Sellest hoolimata ei tohiks tarbida rohkem kui 1000 mikrogrammi foolhapet päevas. Kui sa märkad mõnda kõrvaltoimet, mis avaldub pärast foolhappe lisandi võtmist, siis lõpeta lisandi tarbimine kohe ning pea nõu oma naistearstiga.

Rohkem lisateavet leiad leheküljelt tervislik toitumine.

Foolhape koos joodiga või ilma selleta?

Mitmed foolhappe lisandid on täiendatud joodiga, kuna paljudel täiskasvanutel on puudus mõlemast. Kuna jood on tähtis toitaine, mida peaks tarbima piisavas koguses, eriti just raseduse ajal, siis võib selline kombinatsioonpreparaat olla hea valik. Kui Sul aga esineb probleeme kilpnäärmega, tuleks olla ettevaatlik. Sellisel juhul tuleks jood välja jätta. Me soovitame arutada võimalikke valikuid oma naistearstiga.

Kas kalaõli tarbimine on mõistlik?

Kalaõli tarbimine on samuti soovituslik rasedatele naistele, eriti juhul, kui ei sööda piisavalt rasvaseid merekalu. Need lisandid annavad Sulle väärtuslikke oomega-3-rasvhappeid, mis on raseduse ajal väga olulised, kuna neid on vaja lapse aju arenguks. Need on tooted, mis ühtlasi sisaldavad ka foolhapet, andes Sulle kõik olulised toitained, mida sellel ajal vajad.

Teave autori kohta

Anja Schröder, kes ka ise on ema, on vabakutselisena kirjutanud mitmeid aastaid lugusid pereblogidesse. Põhiliselt keskendub ta pereteemadele ja tema värvikas jutuvestmine annab ta tekstidele vürtsi.