Hapnik ja raud
Miks on raud nii tähtis?
Raud varustab ema ja last vajaliku hapnikuga. Suur osa rauast transpordib pidevalt hapnikku kopsudest verre ja teistesse organitesse, eelkõige ajju. Raseduse ajal varustab ema beebit rauaga esimesed neli kuud. Alles siis saab vastsündinu iseseisvalt rauda toota.
Raseduse jooksul suureneb rauavajadus kaks korda. Piisavas koguses rauda on eriti oluline raseduse lõpus, mil laps kasvab kiiresti. Õige kogus rauda tagab täiusliku elu alguse.
Vaid pilk ema analüüsitulemustele annab infot rauavarude kohta. Seda näitab hemoglobiinitase, punaliblede hapnikku siduva valgu sisaldus. Kui tase on kõrgem kui 12 g%, on rauavarud head. Madalamat kui 12 g% peetakse kriitiliseks.
Head rauaallikad
Raud ei ole alati raud. Rauda leidub köögiviljades ja loomse päritoluga toitudes. Keha omandab paremini loomse päritoluga rauda, sest mitteloomsetest allikatest pärit raud imendub raskesti. Seetõttu on taimetoitlastel tihti rauavarudega probleeme. Rauataseme tõstmiseks on aga eri viise ja vahendeid: C-vitamiin aitab kehal paremini rauda imendada. Et saada oma toidust maksimum, on mõistlik ühendada rauarikkad hommikusöögihelbed C-vitamiini allika, nagu näiteks puuvilja või puuviljamahlaga. Seetõttu on tark lisada salatikastmele veidi sidrunimahla ja müslile puuvilju.
Aga raual on ka vaenlasi: mustas tees, kohvis ja punases veinis sisalduv tanniin takistab raua omandamist.
Kaunviljad, kaerahelbed ja liha sisaldavad rohkelt rauda. Palju väärtuslikku rauda leidub ka aprikoosides.
Spinati kohta käiv müüt ei ole enam nii populaarne. Usuti, et spinat sisaldab äärmiselt palju rauda. Nüüdseks teame, et spinat on küll rauarikas, aga selles pole rauda nii palju, kui varem arvati. Sada grammi sisaldab u 3–4 mg rauda.
Puudusest tingitud sümptomid
Rauapuudusel on tagajärjed: sümptomid ulatuvad väsimusest ja peavalust unehäirete ja iivelduseni. Äärmuslikel juhtudel võib tekkida aneemia ehk kehvveresus.
